OSKAR VIIRAND Arda Salaniemi “Sarvivälke” / “Küünekivi” (2021, Soome) (Foto: Rasmus Kull) “Peab tulema tagasi vana ja leierdatud tõdemuse juurde, et aeg liigub ikka väga kiiresti. Nüüd umbes kaks nädalat hiljem kodus istudes tundub kõik kui värske unenägu või ammune mälestus. Üks minu katkendis mänginud näitleja ütles, et selle laboratooriumi formaat on

Foto: Rasmus Kull Fotol: Birnir Jón Sigurðssoni “Kadunute kontor”, lavastaja Maria Reinup. Teatrilaboratoorium UUS PÕHI / NEW NORTH tõi kokku neli alustavat Eesti lavastajat ning neli põhjamaist näidendit Soomest, Rootsist, Norrast ja Islandilt. Projekt valmis koostöös Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu, Eesti Teatriagentuuri ja DRAAMA Festivaliga. Projekti südameks oli soov anda alustavatele lavastajatele

Külastasin 12.08-15.08 Kultuuriministeeriumi delegatsiooni liikmena Edinburgh Fringe’i. Delegatsiooni tegemisi korraldasid Eesti kultuurinõunik Londonis Marika Goldman ja Kultuuriministeeriumi loominguosakonna juhataja Bianka Soe. Delegatsiooniliikmed kohtusid päevasel ajal Edinburgh Fringe korraldajatega, VisitScotlandi ja Edinburghi linnavalitsusega, samuti British Council Scotlandi, Edinburghi festivalide ühenduse ning Creative Scotlandi esindajatega, lisaks külastati etenduspaika Summerhall. Õhtud olid etenduste päralt ja

19. augustil anti Priit Põldmale üle 2026. aasta presidendi noore kultuuritegelase preemia. 1994. aastal sündinud Põldma õppis lavakunstikoolis aastatel 2014–2018 (28. lend). 2021. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse erialal magistrikraadi. 2018 kuni 2020 tegutses Põldma Eesti Noorsooteatri juures, hiljem vabakutselisena. 2025. aastal jõudis Vanemuise lavale Põldma lavastatud ja kirjutatud “Palavik”, mis jutustab Konrad Mäe

IFTR-i maailmakongress Melbourne’is: mida teater teeb? 6.–10. juulini toimus IFTR-i 2026. aasta maailmakongress „Mida teater teeb?“ Austraalias Melbourne’i Ülikoolis. Kongress lähtus arusaamast, et teater, tants ja teised etenduspraktikad ei ole üksnes kunstivormid, vaid maailmas aktiivselt toimivad tegutsemisviisid. Osalejaid kutsuti taashindama, millel põhinevad meie väited etenduste mõju kohta ning kas senised teooriad ja

Avatud on kandideerimine neljandale Baltic Think Tank-le, mis toimub sel korral 8.-11. oktoobril 2026, Espoos. Ootame kandideerima näitekirjanikke, dramaturge ja lavastajaid, keda paeluvad rahvusvahelised vestlusringid ja kogemuste vahetamine naaberriikide partneritega. Kohtumise peakorraldajaks on Soome Teatriinfo keskus (TINFO), kes katab kõik reisi- ja majutuskulud. Kandideerimiseks palun saada 1 A4 motivatsioonikiri ja CV aadressile:

UUS PÕHI  /  NEW NORTHvärske skandinaavia näitekirjanduse showcasealustavate eesti lavastajate tõlgenduses Kuidas teha end nähtavaks? Kust leida materjale? Kellel võiks silma peal hoida? Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Teatriagentuur ja DRAAMA festival korraldavad teatrilaboratooriumi, kus alustavad lavastajad saavad võimaluse oma loomingulist mõtlemist eksperimentaalses vormis näidata, töötades värske põhjamaade näitekirjandusega, mis seni eesti keeles ilmunud pole.Ühe nädala jooksul ning käputäie proovidega saab iga

27. märtsil 2026 kuulutati Tallinna Linnateatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2025. aasta loomingu eest. Algupärase dramaturgia auhinna pälvis Merle Karusoo teatriteksti „Ma ei jätnud Ukrainat“ eest. Suured soojad õnnesoovid! Laureaatide täielik nimekiri on üleval Teatriliidu kodulehel. Piduliku õhtu kunstilise lahenduse lõid Tallinna Linnateatri loovtehniline koosseis eesotsas lavastaja Mikk Jürjensiga. Eesti Kultuurkapitali

24. märtsil 2026 lahkus meie hulgast ballettmeister ja baleriin Mai Murdmaa (31.03.1938-24.03.2026). Ülle Ulla on kirjutanud väga tabavalt oma 2003. aastal ilmunud raamatus „Terpsichore tiiva all“: „Mai Murdmaa on kahtlemata kõige omanäolisem, andekam ja produktiivsem ballettmeister eesti balleti ajaloos. Väsimatu sisemine loomisvajadus, katkematud muusikast inspireeritud nägemused ja uued tantsulised kompositsioonid vajavad ja

12. märtsil toimus Londonis West Endil Jermyn Street Theatre’is Eesti näitekirjanduse esitlusfestival. Lugemisi lavastasid Flo Dessau ja Ria Samartzi. Esitleti nelja Eesti näidendit: Livia Ulmani ja Andris Feldmanise “Orgia”, Paavo Piigi “Viimane liivlane”, Piret Jaaksi “Öökuninganna” ja Mehis Pihla “Rahamaa”. Lisaks autoritele kuulusid delegatsiooni tõlkija Adam Cullen, Liisi Aibel ja Kirsten Simmo Eesti

22.11.2025 esietendus Draamateatri suures saalis Hendrik Toompere sen. lavastus “Caligula”. Hendriku varjudeks olid meie liidu liikmed Allan Kress, kes sai viibida kogu protsessi kõrval ning Erki Aule, Mihkel Kohava ja Liis Kolle, kes osalesid vastavalt võimalustele. Kõigi osapoolte jaoks oli see äärmiselt positiivne ja sütitav kogemus! “Ise arvasin, et kõige põnevamad saavad

Hea meel teatada, et algas avalduste vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna bakalaureuseõppesse. Uusi üliõpilasi võetakse vastu näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuundadele. Kursuse juhendaja on Elmo Nüganen, lavastaja õppesuuna juhtiv õppejõud Mart Koldits, dramaturgi õppesuuna juhtiv õppejõud Siret Campbell. Avaldusi saab keskkonnas sais.ee esitada lavastaja ja dramaturgi õppesuunale kuni 19. jaanuarini,

„Kui näitleja mängib nukuga, siis seda on hea vaadata. Huvitav vaadata. Kui näitleja mängib nuku üle, tahab olla ise suur, mängib nukuga nagu tühisusega, siis seda ei taha keegi vaadata. Seda aga, kui hakkad mängima ja ise ka imestad, kuidas nukk käitub, jälgib publik huviga.“ Rein Agur intervjuus Margus Mikomägile, „Maaleht“ 14.03.2025

10. novembril 2025 lahkus meie hulgast näitleja ja lavastaja Jevgeni Gaitšuk (28.02.1943 – 10.11.2025). “Gaitšukil oli anne tungida laval loodud tegelaste südamikku – olgu see siis hea, kuri või mõlema segunemine, mis tänapäeva inimesele on kõige omasem. Rollide tark ja täpne mõistmine viis loomulikult vajaduseni olla mitte ainult esitaja, vaid ka looja.

Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon määras Aare Toikkale kirjanduspreemia lavateose “Kullervo” eest. Kirjandusauhinna laureaadid kuulutati välja 1. novembril 2025, udmurdi kirjaniku ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (1898–1937) mälestuspäeval. Aare Toikka on “Kullervos” loonud omanäolise terviku Elias Lönnroti “Kalevala” (August Annisti tõlkes), Aleksis Kivi samanimelise näidendi ja Taneli Europaeuse kogutud ingeri-karjala pärimuse põhjal, lisanud inspiratsiooni J.

Konrad Mägi sihtasutuse 2025. aasta preemia pälvis Konrad Mägist ja Nikolai Triigist kõneleva näidendi “Palavik” eest näitekirjanik ja lavastaja Priit Põldma. “Palavik” jõudis Vanemuise lavale käesoleva aasta septembis ja selle lavastas Tiit Palu. Sihtasutuse nõukogu esimehe Enn Kunila sõnul oli esietendusel selgelt tajuda, kuivõrd süvenenult, tähelepanelikult ja inimlikult oli Põldma lähenenud toonasele

Vilnius 2025 Think Tank vol 3 7.–9. oktoober KULTŪRA PAVOJUJE JA DRAMATURGILINE MASIN Kolmandat korda toimunud Baltic Think Tank tõi taas kokku Eesti, Läti, Leedu ja Soome dramaturgid ning lavastajad. Seekord kohtuti Leedu pealinnas Vilniuses – paigas, mis on viimastel kuudel olnud otsekui kultuurisõja epitsenter. Kohtumise tegi eriliseks võimalus vestelda Avignoni festivali

16. oktoobril tähistab lavastaja ning teatripedagoog Urmas Allik 70. sünnipäeva. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit soovib ilusat sünnipäeva, rõõmu ja lusti!

25.-28. septembrini toimus Põhjamaade suurim raamatumess Göteborgis. Messil osales 95 706 külastajat. Üheks messi fookusteemaks oli Skandinaavia ja Baltimaade näitekirjandus, mis andis meie näitekirjanikele ning teatripraktikutele võimaluse tutvustada oma töid ning mõtteid laiemale rahvusvahelisele publikule. Eesti messiboksis tutvustati Eesti Teatri Agentuuri koostatud näidendikogumikku “Read Me, Love Me, Play Me! Five Estonian Plays

19. septembril 2025 kuulutati välja Eesti Teatri Agentuuri 2025. aasta laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad. Neljandat korda koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega korraldatud laste- ja noortenäidendite võistlusel valis žürii 55-st anonüümselt esiatud näidendist ära märkimiseks seitse. Auhinnalistele kohtadele jõudsid suisa kaks Oliver Issaku näidendit. Esimese auhinna sai „Omadega soos“ ja kolmanda auhinna „täna

Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit kutsub üles kandideerima delegatsiooni liikmeks 2026. aasta veebruaris toimuvale Dramatikkens hus´i külastusele Oslos, Norras. Reisi eesmärgiks on omavahel kokku viia Eesti ja Norra elukutselised dramaturgid ja lavastajad, ning luua tulevikuks tugevad sidemed kahe riigi professionaalide vahel. Dramatikkens hus pakub omalt poolt kohtumisi Norra dramaturgide, näitekirjanike, lavastajate ja

Osalesin 2025. aasta juulis Tšehhis toimunud dokumentaalteatri suvekoolis, mida korraldas Archa dokumentaalteatri keskus (Archa – Centre of Documentary Theatre). Keskus asub Dvakačovice külas, umbes tunniajase rongisõidu kaugusel Prahast. Teatrikeskus paikneb keset põlde ja metsi, teatrisaal on vanas aidas, kus on kõik vajalik teatri tegemiseks. Aias jooksevad koerad, paar korda päevas möödub tänavalt

“/…/On üldse üsna maaväline kogemus – näha oma tegelasi ellu ärkamas ja toimetama hakkamas. Jah, see on hirmutav! Ja kusagil hirmu põhjas peitub tohutu nauding.” 01.07.2023 Maalehes Margus Mikomägile 20. augustil täitub dramaturg Ott Kiluskil 50 aataringi. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit soovib kuhjaga õnne, lennukaid ideid ja tabamatu tabamise magusat naudingut.

Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu delegatsioon külastas Avignonis toimunud teatrifestivali. Delegatsiooni kuulusid Liis Kolle, Roos Lisette Parmas ja Mariliis Peterson, kes allpool muljetama hakkavad. Roos: Külastasin Avignonis järgmisi etendusi: “Par Autan”, “Le Sommet”, “Radio Live”, “The Wild Duck”, “One’s own room inside Kabul”, “En attendant le grand soir”.Neist eredamalt on meeles siira

“/…kui Tiit Palu palus “Fausti” teha, siis ma aasta otsa sõdisin vastu. Ja kui tegema hakkasin, siis sain aru, kui tore oli seda teha. Oma peaga ei oleks ma iialgi seda otsust teinud. Olen Palule siiralt tänulik. Ma ootan selliseid asju elult ja võtan tänuga vastu. Nii maailm avaneb.” Intervjuus Margus Mikomägile,

8. aprillil tähistab lavastaja ning pedagoog Irina Tomingas 70. sünnipäeva. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit soovib ilusat sünnipäeva, rõõmu, lusti, suuri ideid ja jõudu nende lavale loomiseks!

27. märtsil kuulutati Tallinnas Von Krahli Teatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2024. aasta loomingu eest. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit saadab südamlikud õnnesoovid nii laureaatidele kui nomineeritutele! Piduliku õhtu kunstilise lahenduse autorid on Von Krahli Teatri loominguline koosseis ja elektron.art, tekstid Taavi Eelmaa, kunstnik Kristel Zimmer, valguskunstnik Priidu Adlas. Ants Lauteri

20. märtsil, mis on ühtlasi ka Rahvusvaheline noore vaataja teatri päev, kuulutati välja 2025. aasta Väikese printsi auhinna laureaat, kelleks sel korral on Aare Toikka. Aare Toikka on VAT Teatri asutajaliige ja kunstiline juht alates 1993. aastast, teinud oma koduteatris üle poolesaja lavastuse, lavastanud hulgaliselt Raadioteatris ja erinevates Eesti teatrites. Suur osa

07.03.2025 esitletakse rahvusvahelise konverentsi „Dramaturgia – maastike kaardistamine” raames teost “Dramaturgiraamat. 13 intervjuud Eesti dramaturgidega.” Raamat on igati erakordne, sest on esimene Eestis ilmunud eestikeelne dramaturgitööle keskenduv teos. Sõna saavad 13 Eesti dramaturgi, kes räägivad loomingulistes intervjuudes oma erialastest kogemustest, tööviisidest, põhimõtetest ja tulevikuvisioonidest. Intervjueeritute hulgas on näitekirjanikud, stsenaristid, dramatiseerijad, lavastusdramaturgid, tantsudramaturgid

6.–8. veebruaril kogunesid Tallinnas rahvusvahelise projekti DoSEL (Drama of Small European Languages) partnerid, et arutada väikestes Euroopa keeltes kirjutatud näidendite tutvustamist ja lavalejõudmist rahvusvahelisel tasandil. Kuigi teatrijuhid ja lavastajad tunnevad huvi erikultuuride dramaturgia vastu, võib tekstide leidmine olla küllaltki keeruline. Seminaril jõuti järelduseni, et otsesuhtlus ja rahvusvahelised teatrikülastused on selleks üks tõhusamaid

7. ja 8. märtsil toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is rahvusvaheline konverents “Dramaturgia – maastike kaardistamine” Konverentsi korraldajad kutsuvad uudistama, osalema, arutlema ja kaasa mõtlema. Mis siis õigupoolest toimub? “Kuna tänavu möödub 20 aastat dramaturgiaalase kõrgharidusõppe algusest Eestis, siis soovime konverentsil laiemalt mõtestada, kuidas mõistavad etenduskunstide praktikud ja teoreetikud dramaturgia olemust

Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on oluline osa Eesti tugevuse ja hakkamasaamise loos. Riigi teenetemärgid pälvib 157 inimest nii Eestist kui ka välismaalt. Näitekunsti edendajate auväärses nimistus on ka lavastaja, näitleja, Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Anne Türnpu. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit õnnitleb ja

2. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis Kultuurkapitali 2024. aasta peapreemiate, elutööpreemiate ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiate pidulik üleandmine. Elutööpreemia saajate säravas seltskonnas on ka Priit Pedajas, kellele anti näitekunsti elutööpreemia iseloomustusega “tõrrepõhjahäälega lauljale, näitlejale, õppejõule, Draamateatri pikaaegsele kunstilisele juhile. Lavastajale, kes ei kohkunud tagasi isegi Madis Kõivu näitemängude

“Kui oled näinud und ja hakkad ärkama, siis on hetk, kus need kaks maailma, elu ja muinasjutt, saavad kokku. Olen katsunud seda lavale tirida ja loonud selliseid hetki, milles on just sellist maagilist realismi.” Aare Toikka intervjuus Peep Ehasalule: “Teater süstib tolerantsusvedelikku ühiskonna veeni”, Sirp 24.01.2025 28. jaanuaril tähistab lavastaja, näitleja, näitekirjanik

“/…/Lavastaja kasvab oma eksimustest õppides. Valudest ning kannatustest karastudes ja ka õnnestumistest rõõmu tundes. Tuleb armastada teatrit, teksti, millega tegeled, ja näitlejat. Tuleb oma loomingulistes taotlustes olla kompromissitu. Inimene muutub, kui ta midagi hingega teeb. Nii ka lavastaja. Kuid aastatega ei tohi rutiini sattuda, lavastada lavastamise pärast. Need on teatud mõttes trafaretsed

“Ongi nii, et kõike ei saa ja pruugi sõnastada, siis jääb mõte alles.” Intervjuu Margus Mikomägiga 6. aprillil 2018, teatritasku.ee 12. septembril tähistab näitleja, lavastaja, muusik, õppejõud ja tõlkija Peeter Volkonski 70. sünnipäeva. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit soovib Peeter Volkonskile ilusat sünnipäeva, rõõmu, lusti ja lennukate ideede ellujõudmist!

“/…/Kultuur on iga elava ühiskonna vereringe, mis kannab hapnikku kogu süsteemi. Ja kuna hapnikuta ei ole elu, siis oli ju loogiline, et õige pea oli vaja lavastada samas Kultuurikatlas Hapnik. Nii ta läks…/…/   Eero Spriit Polygon Teatri 10. aastapäeval. 02.05.2018   Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit soovib Eero Spriidile 75. sünnipäeval

1. juulil tähistab lavastaja, teatripedagoog, mälu-uurija ja Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu auliige Merle Karusoo 80. sünnipäeva. Soovime omalt poolt palju õnne sünnipäevaks, jõudu tegutsemiseks, põnevaid inimesi kohtumisteks, uusi lugusid jutustamiseks, ja jätkuvat usku sõna maagilisse jõudu! Foto: Aldo Luud. Õhtuleht.

\”Jah. Imesid juhtub. Ja imede kaudu ka elame reaalses maailmas vahel edasi.\” Vikerraadio saates \”Päevatee\” 13.04.2024 18. aprillil tähistab lavastaja, pedagoog ja Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu pikaaegne liige Arne Mikk 90. sünnipäeva. Soovime südamest loomise rõõmu ning jõudu uute säravate ideede teostamiseks!   Foto: Tauno Pääslane/ERR

\”Mina ei küsi teie käest, kes on teie kaitsevaim siin. Iialgi. Arvan, et näen selle ära, kui olete selle leidnud või ei. Aga leidke see ja saage temaga sõbraks. See on ülesanne. Palun teid.\” 2021. aastal ilmunud Jaan Toominga 75. sünnipäevale pühendatud artiklist Maalehes Intervjueeris Margus Mikomägi. Taasavaldatud Maalehes 05.04.24. FOTO: Erakogu

ELDL soovib õnne näitlejale, lavastajale ning liidu pikaaegsele liikmele Ivo Eensalule 75. sünnipäeva puhul! Rõõmu, õnne ja kõike, mis vähegi endale tahta. \”Teinekord olen suur kahtleja, vaatan mõnd etendust ja mõtlen, et ai, siin oleks pidanud teistmoodi olema. Sedasorti hetki ikka tuleb. Aga minu peamine mõte on, et vaataja on kõige tähtsam.

„Usaldage rohkem Eesti dramaturgiat, usaldage näitekirjanikke, usaldage Eesti kirjandust, usaldage Eesti tekste. Kõik, kes tahavad midagi rääkida eestlastest, siis laske nad jumala eest lavale, sest vastasel korral pole me mitte midagi suuremat väärt kui need poliitikud, kelle jaoks sõnad „Eesti haridus”, „Eesti kultuur” ja „eestlane” on lihtsalt ilusad sõnad, mida pidukõnes mainida.”

ELDL soovib suure juubeli puhul õnne lavastaja-pedagoog-teatrijuht Peeter Raudsepale, kes tähistab täna oma 50. sünnipäeva! \”Kõige tähtsam on inimestele lootus tagasi anda\” sõnas värske juubilar pärast järjekordse Rakvere Teatri loomingulise juhi konkursi võitmist. Soovime õnne ja sinilinde sel läbielamiskunsti teel!

8. veebruaril, 2024 kinnitas valitsus riiklike kultuuri aasta- ning elutööpreemiate laureaadid. 21. veebruaril toimunud pidulikul traditsioonilisel riiklike preemiate kätteandmisel Eesti Teaduste Akadeemias pälvisid Tiit Ojasoo, Olari Elts ja Ene-Liis Semperi Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi koostöölavastuse „Macbeth“ lavale toomise eest ühena viiest riikliku kultuuri aastapreemia. \”See on võimalik ainult Eestis, et

25. jaanuaril 2024 tähistab Heidi Sarapuu oma 80. sünnipäeva. 25. oktoobril 2012 Sirbis ilmunud intervjuus ütles teatrijuht, lavastaja, näitekirjanik ja kultuuriajakirjanik Doris Karevale muuhulgas nõnda: \”Kõige väärtuslikum on aga see, et ükski näitleja pole seni minu tekstidest keeldunud, ei istu tuima näoga proovis, ei provotseeri, ei irvita, ja lavastamisprotsess möödub kiiresti, mängeldes,

21. jaanuaril 2024 tähistab Priit Pedajas oma 70. sünnipäeva. 18. jaanuaril ütles Priit Pedajas intervjuus OP-ile nii: \”[Lavaline atmosfäär] tekib siis, kui need inimesed, kes laval on, elavad seda elu laval järjepidevalt ja katkestamata. Seda ei saa luua nii, et paneme nüüd valgust ja paneme muusikat, et nüüd on nagu kõva atmosfäär.

Jutud käivad ja selgub, et tõepõhi on all: Mihkel Seeder asub 2025. aasta suvel juhtima Dresdeni Theater Junge Generationi (tjg.). Alates 2025/2026 hooajast võtavad Dresdeni Theater Junge Generationi (tjg.) juhtimise üle teatri praegune pikaaegne dramaturg Ulrike Leßmann ja VAT teatri dramaturg Mihkel Seeder. Nende kahe koostöö algas 2016. aastal, kui nii tjg.

Ilusaid pühi!

27. märtsil, rahvusvahelisel teatripäeval, kuulutati Narva Vabal Laval välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2022. aasta loomingu eest. Pikemaaegset silmapaistvat teatritööd tunnustati nimeliste auhindadega. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liikmetest kuulutati auhinna vääriliseks: Julia Aug – eriauhind olemast missioonitundliku ja värske pilguga Narva Vaba Lava loovjuht ning jõhkra ja vahetu, isikliku ja üldistava

Rahvusvahelise noore vaataja teatri päeva raames selgus Väikese printsi tunnustusauhinna laureaat, kes on sel aastal lavastaja ja näitleja Taavi Tõnisson. Väike prints väärtustab teatritegijate tähelepanelikku, hoolivat, loominguliselt julget ja ausat suhet noorde vaatajasse. Auhind anti lavastajale ja näitlejale Taavi Tõnissonile pidulikult üle teisipäeval pärast \”Apelsinitüdruku\” etendust Eesti Noorsooteatris. Väike prints väärtustab teatritegijate

Kaardi kontseptsiooni on loonud Eesti Teatriliidu 2022. aasta kunstnikupreemia laureaat Lilja Blumenfeld. Kujundasid Alyona Movko-Mägi ja Arthur Arula.

Teatriga seotud erialaliidud on ühendanud jõud Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnaga ning töötanud välja infoplakati noortele ja koolituse juhendajatele, et paremini märgata ja ennetada abivajavate laste ja noorte muresid. Eestis on mitusada teatriringi, teatrikooli ja kooliteatrit – tegu on ühe populaarseima ja armastatuma harrastuse, kunstivormi ja ajaveetmisviisiga. Teatritegemine võimaldab enese avamist ja koostöövõime