Osalesin 2025. aasta juulis Tšehhis toimunud dokumentaalteatri suvekoolis, mida korraldas Archa dokumentaalteatri keskus (Archa – Centre of Documentary Theatre). Keskus asub Dvakačovice külas, umbes tunniajase rongisõidu kaugusel Prahast. Teatrikeskus paikneb keset põlde ja metsi, teatrisaal on vanas aidas, kus on kõik vajalik teatri tegemiseks. Aias jooksevad koerad, paar korda päevas möödub tänavalt hobuvankriga naaber talunik järjekordse heinakoormaga. Keskkond on mõnus ja terve küla elab teatrile kaasa. Näiteks saatis külavanem igale perele SMS-i teel kutsed suvekooli lõpulavastusele.
Valisin Archa suvekooli, sest õppetöö keskendus Anne Bogarti vaatepunktide meetodile. Bogarti meetod pakub tööriistu liikumise, aja ja ruumi uurimiseks. See aitab arendada ansamblimängu, treenida kohalolu ning luua laval olukordi ja liikumist, lähtudes teadlikest tähelepanu punktidest. Ülikoolis õppides osalesin Bogarti töötoas ja loengusarjas ning sellest ajast olen soovinud vaatepunktide kohta rohkem õppida. Kahjuks Bogart enam suvekoole ei korralda ning alternatiivina leidsin Archa, kes on aastaid temaga koostööd teinud.
Bogarti järgi on vaatepunkte üheksa. Kuna lavastaja Jana Svobodová töötab peamiselt mitteprofessionaalsete näitlejatega, on ta nende jaoks kohandanud need viiele (kestus, tempo, kinesteetiline reaktsioon, kordus, ruumisuhe).
Svobodová kaasab näitlejaid ka visuaalse ja helilise maastiku loomisesse. Seda tegime ka meie suvekooli lavastuses. vastutasime heli või video eest. Seetõttu pidime suvekoolis valima, kas osaleme heli või video ateljees; mina valisin viimase. Martin Krupa juhendamisel tutvusin, kuidas kasutada analoogfilmi ja -kaameraid lavakujunduses ja lavastamisel. Sidusime analoogtehnoloogia ka kaasaegse multimeediaga ning lavastuse valgus tuli samuti peamiselt projektoritelt. Heli ateljees lõid osalejad oma helikujunduse.
Suvekool tõi kokku seitsmeliikmelise rahvusvahelise grupi, kuhu lisaks minule kuulusid osalejad Itaaliast, Kreekast, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Norrast. Meie seas oli näitlejaid ja lavastajaid, aga ka üks dramaturg, näitekirjanik, koreograaf ja helitehnik. Kahe nädala jooksul sai meist tugev meeskond, kellega jagame ühiseid väärtusi ja loomingulist uudishimu. Samas on meie lähenemine teatrile küllaltki erinev ja üksteist täiendav. Plaanime oma koostööd ka jätkata.
Vaatepunktide meetodit sain juba kasutada ka augustis toimunud noortele suunatud suvekoolis. Kavatsen vaatepunktide avastamist jätkata.
Kutsume üles ka teisi liikmeid taotlema omale erialaseks enesetäienduseks stipendiumit, millega saab katta soovitud töötoa või festivali külastamiseks tehtavaid kulusid. Stipendiumi suurus on kuni 330 eurot aastas ühe inimese kohta. Rohkem infot leiab siit: eldliit.ee/loometoetusedjastipendiumid/