Külalislavastaja töövõtuleping (raamleping)

1. OSAPOOLED

1.1. Töövõtuleping sõlmitakse teatri ja külalislavastaja vahel. Teatri nimel kirjutab alla teatrijuht või tema poolt volitatud isik.

2. TÖÖVÕTULEPINGU SISU

2.1. Töövõtuleping sõlmitakse reeglina kahe juriidiliselt võrdset jõudu omava dokumendina

a) eelkokkulepe

b) täpsustatud leping

Osapoolte kokkuleppel on võimalik kohe täpsustatud lepingu sõlmimine tingimusel, et täpsustatud lepingu mahtu kuuluvad üksikasjad on selgelt täpsustatud lepingu allakirjutamise momendil.

3. EELKOKKULEPE

3.1. Eelkokkulepe sõlmitakse reeglina vähemalt neli kuud enne planeeritud esietendust.

3.2. Eelkokkuleppes nähakse ette

a) lavastatav teos või tellimus

b) loomingulise töörühma (kunstnik, helilooja, näitlejad jne) põhimõtteline koosseis

c) prooviperiood ja etenduse tähtaeg

d) lavastajale makstav honorar ja muud kompensatsioonid ning nende maksmise kord

e) teatripoolsed piirangud töörühma loomingulise ja tehnilise koosseisu suhtes, samuti majanduslikud ja muud piirangud

f) osapoolte muud erinõuded

g) täpsustatud lepingu sõlmimise tähtaeg

4. TÄPSUSTATUD LEPING

4.1. Täpsustatud leping sõlmitakse reeglina enne proovide algust.

4.2. Täpsustatud lepingu sõlmimise üheks eelduseks on lavastaja ja teatri poolt kinnitatud dekoratsiooni-, kostüümi-, rekvisiidi- jt kavandid.

4.3. Täpsustatud lepingus nähakse ette

a) lavastatav teos

b) loomingulise ja tehnilise töörühma koosseis ja selle võimalikud muutused

c) täpne proovikava, sh lavaproovid ja peaproovid eraldi fikseerituna

d) majutustingimused ja töötasude ning kompensatsioonide väljamaksmise kord

e) kokkulepped lavastuse reklaamiks

f) eritingimused etenduse esitamiseks

g) etenduse omandiõiguse üleminek teatrile

h) teose autoriõiguslik seisund

i) muud täpsustused ja täiendused

5. LAVASTAJA KOHUSTUB OMA TÖÖS KINNI PIDAMA LAVASTUSELE PLANEERITUD EELARVEST

6. HONORAR JA KOMPENSATSIOONID

6.1. Külalislavastaja honorari arvutamise aluseks on 03. jaanuaril 2002 Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuuritöötajate Ametiliidu ja Eesti Teatriliidu vahel sõlmitud palgakokkulepe.

6.2. Lavastajale makstakse lavastuse eest mitte vähem kui 4,5 kuupalka täismahulise etenduse eest. Täismahulise etenduse mõistet tõlgendatakse sarnaselt 26. 02. 2001 ENL ja ETJL vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatuga.

6.3. Külalislavastaja minimaalne honorar on:

a) akadeemilise kõrgharidusega lavastajaltel – mitte vähem kui 4,5 korda 5400.- = 24 000 krooni + sotsiaalmaks.

b) akadeemilise kõrghariduseta lavastajatel – mitte vähem kui 4,5 korda 4600.- = 20 700 krooni + sotsiaalmaks.

6.4. Teater kindlustab vajadusel külalislavastaja majutamise ja kompenseerib tema sõidukulud ja päevarahad, kui selles osas on jõutud kokkuleppele töövõtulepingus.

6.5. Honorar makstakse reeglina välja ositi (25% eelkokkuleppe sõlmimisel, 25% proovide alustamisel ja 50% pärast etenduse vastuvõtmist), kui pooled ei lepi kokku teisiti.

6.6. Lavastuse taastusproovide tasu sätestatakse individuaallepingus. Lavastuse ühe taastusproovi tasuks on suurus, mis saadakse lepingu summa jagamisel lavastuse väljatoomiseks tegelikult kulunud proovide arvuga, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

7. KOOSTÖÖTAOTLUS

7.1. Osapooled kohustuvad taotlema töölepingu maksimaalset täitmist.

Lahkarvamuste tekkimisel taotlevad osapooled vastastikusel arusaamisel põhinevat tööprotsessi jätkumist ja lõpuleviimist.

7.2. Teater kohustub andma informatsiooni näitlejate seotuse kohta teiste tööandjatega.

8. SANKTSIOONID

8.1. Kui teater pärast lepingu (täpsustatud lepingu) allakirjutamist lükkab etendust edasi rohkem kui nädala võrra, on lavastajal õigus leping katkestada, töö jätkamise korral sõlmitakse erikokkulepe.

Lepingu katkestamisel teatrist tulenevatel põhjustel maksab teater lavastajale kahjutasu:

a) enne proovide algust tekkinud katkestamisel 50% kokkulepitud töötasust

b) hilisemal katkestusel 100% kokkulepitud töötasust

8.2. Kui lavastaja ütleb töövõtulepingust (eelkokkuleppest) lahti enne proovide algust, on ta kohustatud teatrile kompenseerima temale välja makstud töötasu koos sotsiaalmaksetega.

Kui lavastaja katkestab töölepingu peale proovide algust ning teater ei näe võimalust selle töö jätkamiseks, loetakse leping katkenuks ning lavastaja on kohustatud teatrile kompenseerima temale välja makstud töötasu koos sotsiaalmaksetega ja saamata jäänud töötasu osa, kusjuures teater jätab endale õiguse etendus oma jõududega välja tuua.

8.3. Lepingus sätestatud tähtaegade muutmisel sõlmitakse vastastikuste kohustuste kohta erikokkulepe.

8.4. Antud sätted ei kehti lavastaja tõendatud haiguse puhul. Antud sätted ei kehti ka teatri tegevuse katkemisel.

9. LAVASTAJA ÕIGUSED LAVASTUSELE

9.1. Ilma lavastaja või tema poolt volitatud isiku (volitusi kinnitav leping sõlmitakse lavastaja ja teatrijuhi vahel) loata ei ole teatril õigust muuta re?iid (sh valgus- ja helipartituuri) ega vahetada osatäitjaid, kujundust, kostüüme.

9.2. Lavastajal on õigus osaleda lavastuse transleerimisel, salvestamisel, esitlemisel külalisetendustel, teostada lavastuse kunstilist kontrolli jne., või delegeerida see lavastaja poolt volitatud isikule.

9.3. Teater on kohustatud lavastuse või selle osade reklaamimisel või publiku informeerimisel märkima lavastaja nime, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

10. ETENDUS KUI TEATRI OMANDUS

10.1. Etenduse omanik on teater ja tal on ainuõigus selle esitamiseks, samuti oma ainuõiguse realiseerimisekd müüa seda edasi p 9.2. ja 9.3. sätestatud tingimustel.

11. VAIDLUSKÜSIMUSED

11.1. Kõik käesolevast lepingust tulenevad erimeelsused lahendatakse esmalt Eesti Lavastajate Liidu ja Eesti Teatrijuhtide Liidu volitatud esindajate läbirääkimistel, erimeelsuste säilimisel Eesti Teatriliidu juhatuse poolt volitatud isikute juuresolekul.

11.2. Vastavalt EV-s kehtivale seadusandlusele kohtu korras.

12. KESTVUS

12.1. Käesolev raamleping kehtib 3 kuud pärast ühe osapoole kirjaliku taotluse esitamist lepingutingimuste muutmiseks või lepingu peatamiseks.

Eesti Lavastajate Liit
Andres Noormets [esimees]

Eesti Teatrijuhtide Liit
Indrek Saar [esimees]

11. november 1998