25.-28. septembrini toimus Põhjamaade suurim raamatumess Göteborgis. Messil osales 95 706 külastajat. Üheks messi fookusteemaks oli Skandinaavia ja Baltimaade näitekirjandus, mis andis meie näitekirjanikele ning teatripraktikutele võimaluse tutvustada oma töid ning mõtteid laiemale rahvusvahelisele publikule.
Eesti messiboksis tutvustati Eesti Teatri Agentuuri koostatud näidendikogumikku “Read Me, Love Me, Play Me! Five Estonian Plays from 1911 to 2020″ (tõlkes “Loe mind, armasta mind, mängi mind! Viis Eesti näidendit aastatest 1911–2020”) leiab ingliskeelse tõlke järgmistest näidenditest:
Ivar Põllu “Anne lahkub Annelinnast” (tõlkes “Past Continuous”, tõlkija Maarja Mänd),
Piret Jaaksi “Siirderiitujad” (tõlkes “Rites of Passage”, tõlkija Adam Cullen),
Martin Alguse “Midagi tõelist” (tõlkes “Something Real”, tõlkija Adam Cullen),
Jaan Tätte “Ristumine peateega ehk Lugu kuldsest kalakesest” (tõlkes “Highway Crossing or The Tale of a Golden Fish”, tõlkija Krista Kaer, toimetaja Arthur Kincaid),
August Kitzbergi “Libahunt” (tõlkes “The Werewolf”, tõlkija Merike Lepasaar).
Samuti olid esindatud Eesti Draamateatri näidendiraamatud “Once Upon a Time in Lebanon” (“Ükskord Liibanonis”) ja “Business as Usual” (“Rahamaa”), mõlema autoriks on Mehis Pihla ja tõlkijaks Adam Cullen. Veel oli eesti näidenditest esindatud Siret Campbelli “Traces Between Us” (“Jäljed meie vahel”, autori tõlge).
Messi programmi raames olid esindatud mitmed olulised Eesti dramaturgid ja lavastajad.
Tiit Ojasoo, Maria Metsalu ja Paavo Piik arutlesid Euroopa kontekstis Eesti teatri ja poliitilise korrektsuse vahelisest suhte teemal.
Piret Jaaksi eestvedamisel mõtiskleti nelja naaberriigi – Eesti, Soome, Läti ja Leedu – näitel, milline on hetkel naisdramaturgide positsioon ning kas tänane näitekirjandus vajab just naisele eriomast vaatenurka.
Baltimaade naisnäitekirjanike paneelis osales Andra Teede. Loeti ette katkendeid kolmest näidendist ning vesteldi naiskirjanike erinevatest vaatenurkadest, mis alati tingimata ei räägi naiseks olemisest ning sellega seonduvast. Soome teatriinfo keskuse korraldatud vestluses jagas Andra oma nägemust, kuidas tänapäeva tehnoloogiat abivahendina oma töös kasutada ja mil moel luua tasakaalu töö- ning eraelu vahel.
Eesti näitekirjanduse harukordsest geneetilisest, geografilisest ning geodeetilisest positsioonist johtuvaid vaatepunkti tutvustasid Paavo Piik, Siret Campbell ja Mehis Pihla arutelus “Eesti näitekirjandus – maailmade vahel.”
Dokumentaalteatri inimliku puudutuse loomusest ja selle käsitlemisviisidest vestlesid Mari-Liis Lill ja Priit Põldma. Laur Kaunissaare viis aga oma arutelus dokumentaalteatri hoopis teise konteksti – poliitika.
Oma eriline koht raamatumessi programmis oli Mehis Pihla “Rahamaa” tekstil, mis omakorda oli aluseks vestlusele rahapesu ja pangaeetika teemal. Lisaks sai publik osa lavastusest videokatkendi kaudu. Ei saa jätta mainimata, et “Rahamaa” sai oma erilise koha programmis just raamatumessi soovil ja kutsel.
Johan Elm arutles ühes teiste lavastajatega, kui püha on tekst – milliseid käsitlemisviise ning lugupidamist vajab kellegi teise loodu, kuidas panna lavale oma teksti, millist rolli mängivad lavastaja enda arusaamad ning keskkond, kus ta tegutseb.
Kaasaja kriitiliste probleemide kujutamisest laval rääkis ühes teiste teatrikriitikutega Karin Allik.
Siret Campbell, Hedda Krausz Sjögren Colombine’i agentuurist ning Soome näitekirjanik Laura Ruohonen võtsid ette teema “Põhja- ja Baltimaade näitekirjanduse rahvusvaheline levitamine” – kuidas levimist hoogustada ning mil moel teistes huvi tekitada oma materjali vastu.
Tähelepanuta ei jäänud ka noored vaatajad. Folklorist ning lastele ja noortele kirjutav autor Reeli Reinaus vestles Erik Uddenbergiga teatri rollist ja võimalustest osaleda noorte kujunemises.
Täitsa teistsuguses formaadis Eesti panus raamatumessi oli Liis Varese ja Taavet Janseni segareaalsuslavastus “Inimeses hoitud II: Õietera su sees”, mis pakkus messi külastajatele palju elevust.
Göteborgi raamatumess toimus 25.-28.09.2025 Eesti näitekirjanduse aitas Göteborgi raamatumessile viia Kultuuriministeerium. Eesti Teatri Agentuuri koostööpartnerid Eesti teatri tutvustamisel on Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit ning Eesti Draamateater. Messil näitekirjanduse programmi korraldajateks koos Eesti Teatri Agentuuriga olid Colombine Theaterförlag Rootsist, Dramatikkens hus Norrast ja TINFO Soomest. Lisaks panustasid Läti teatritöötajate liit ja Leedu teatriinfokeskus, toetas Performing Arts Iceland.
Fotod: Siret Campbell, Piret Jaaks, Karin Allik, Eve Tisler, Ene Paaver
